Isaslinnul on hallikassinine pea vaevaltmärgatava kitsa haberibaga ja hall musta otsaga saba. Emas- ja noorlindude selg on punakaspruun tumedate laikudega ja saba samuti pruun ning kaetud tihedate põikitriipudega. Kõht on neil kollakasvalge tumeda pikimustriga. Tuuletallaja jalad on kuni jooksme lõpuni paljad ja kollast värvi, küüned on tal mustad. Tuuletallaja nokk on tüvikuosast hall ja otsast tumenev. Tuuletallaja on arvatavsti kõige tuntum oma erilise rappelennu poolest. Hea hulk teisigi Euroopa kulle võib rapelda, kuid keegi ei ole selle lennuviisiga saagiotsingul nii seotud kui tuuletallaja. Ta lendab maapinna kohal mõõdukas kõrguses, tiivad kiiresti vehklemas ja saba laiutatud, pead hoitakse seejuures liikumatult ja allasuunatult ning alati vastu tuult, et märgata maapinnal igat liikumist. Rapeldes seisab tuuletallaja täiesti ühel kohal, nagu ripuks
moodustuvadki sooned pesakäigu välimise osa külgedel. Uut pesaurgu uuristatakse vähemalt nädalapäevad ja seda teevad mõlemad paarilised, kusjuures isalinnu nokatipp on töö lõppedes ilmselgelt rohkem kulunud. Samal ajal võib näha ja kuulda mängulende, mil tõustakse kõrgemale kui tavalise, võimalikult veepinna ligidal kulgeva lennu puhul. Paaritumise ajal istub emaslind oksal, isane laskub temale lühikese rappelennu järel. Keskmiselt mai alul on pesas 58, enamasti seitse portselanvalget lühiovaalset muna, teises kurnas juuni lõpupoole ka vähem. Värske muna kaalub 4,14,5 grammi, selle mõõtmed on 22,223,4 x 18,519,3 mm. Muna koor on üsna õhuke ja kaalub 0,210,25 g, haudumise lõpul vähemgi. Haudevältus on 2123 päeva. Pojad kooruvad ühel ja samal päeval. Paljude uurijate väitel osalevad haudumisel mõlemad vanemad, ent Eerik Kumari on haudumas leidnud ainult
annaabi.ee 
