Tuuletallaja
varitsemine on otsekui tuule tallamine.
Ehkki tuuletallajad kuuluvad tõeliste päevakullide rühma, on nad kaugelt edukamad
kui sugukonna teised liikmed jahti pidama ka hämarikus või kuuvalgel. Isalinnud teevad seda
sageli kevadel, kui nad peavad pingutama, et ära toita nii emalindu kui ka poegi, ja nende
koormus on suur.
Tuuletallaja ei vaja mägesid, metsalaamasid või kaljuseid mäekülgi, et ladusalt ära
elada. Ta pole pelglik ega eraklik, teda võib näha raplemas teeserva või kasutamata linnamaa
kohal. Ta on üks vähestest röövlindudest, kellele meeldib elada inimeste läheduses.
Tuuletallajal puudub linnusööjatele, nagu näiteks raidkullile või väikepistrikule, omane
jõulisus.
Tuuletallaja toidusaak
Üldiselt on tuuletallajatel kasin toidusedel nad eelistavad süüa närilisi, eelkõige
uruhiiri. Need pisiimetajad elutsevad kõrges rohus ja on tegusad päeval. Äsja on leitud, et
annaabi.ee 
