Eesti raudteevõrgu kujunemine
Alates 1928. aastast läks raudtee taas sõjaväe kasutusse. Raudtee eksisteeris 19131962.
Lelle-Papiniidu liin avati 1928. aastal ja liin loodi selleks, et Tallinnast Pärnusse sõitjail ei
oleks vaja teha ringi läbi Mõisaküla, kus tee pikkuseks kujunes 247 km, vaid tehti 144
kilomeetri pikkune otsetee.
Esimesed sõnumid kavandatavast Hermeti-Virtsu raudteest ilmusid ajakirjanduses juba 1917.
aastal (Hermeti või ka Härmeti vaksal nimetati Raplaks ümber 1. novembril 1922). Uuesti
kerkis ida-lääne suunalise raudteeliini vajadus päevakorda Eesti Vabariigis 1920ndate aastate
algul. Tee pidi kulgema Raplast läbi Märjamaa ja Lihula Virtsu sadamasse. Teesiht märgiti
maha 1925. aastal. Valitsus ja Riigikogu otsustasid siiski teisiti ja 25. mail 1928 võeti vastu
Raudteevõrgu arendamise seadus, mis pani lõplikult paika Rapla - Virtsu raudtee ehitamise
aastatel 1928-1931
annaabi.ee 
