juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks Kultuur Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk moaisid. Need on valmistatud monoliitidest. Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad oma asukohta viidi. Oletatavasti toimus see nööride ja puust rullide abil ning võis kaasa aidata metsade hävitamisele saarel. Eurooplaste saabumise ajaks olid rapanuilased jõudnud juba unustada, kuidas kujusid teisaldati, ja rääkisid eurooplastele, et need olevat jumalikul tahtel ise "kõndinud". Taimestik Õietolmu analüüs setetes näitas, et umbes 1200. aastani oli saar tihedalt metsa täis. Siis hakkas metsade pindala saarel vähenema ja vastavalt ka õietolm setetes harvemaks muutuma. 1650. aastaks kadus setetest õietolm, millest võib järeldada, et selleks ajaks olid saare metsad hävitatud. Metsad koosnesid palmidest, mis välja suri.
paate ning sõita merele kalastama, samuti kontakti muu maailmaga. Ülerahvastatus ja toidunappus on põhjustanud veriseid sõdasid saare hõimude vahel ja inimsöömist. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 Hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks. Mo´ai kujud Lihavõttesaar on maailmakuulus suurte kivist kujude poolest,mille ehitasid rapanuilased 1250.sajandi ja 1500.sajandi vahemikus.Peaaegu pool kujudest on siiani Rano Raraku kraatri lähistel kuid sadu kujusid on sealt transporditud saare äärealadel asuvatele kividest platvormidele(ahu´ dele).Nende 887 kuju valmistamist ja transportimist peetakse märkimisväärseks loominguks ja füüsiliseks saavutuseks.Pikim kuju Paro,mida veeti oli 10m pikk ja kaalus 82 tonni.Kõige raskem oli 86 tonni kaaluv kuju,mis veeti Tangarinki paltvormile
annaabi.ee 
