"ranulik" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Naeruväärt! Gabriel pahandas iseenese peale. Kuidas võis nii inetu kahtlus ühe silmapiigugi tema mõttes aset leida? Kas ta Ivot kui õelat valetajat veel küllalt ei tundnud? Ivo tahtis teda ainult piinata -- see oli käega katsuda. Gabriel oli nüüd sessamas hingelises olekus nagu Agnes hommikul, kuid kahju, Gabrielil oli veel vähem kavalust, veel vähem kannatust. «Sa valetad, Ivo,» üties ta rahuliku põlgusega. Oleks ta vähemau tigedaks saanud, äkilist viha avaldanud! Tema ranulik põlgav hääl sütitas Ivo kahjurõõmust veidi suigutatud viha uuesti põlema. «Valitse oma keeit!» kähistas ta hambaid kiris-tades. «Veel üks sõna seletuseks, siis jään vait,» ütles Gabriel külmalt. «Mulle näib, nagu oleksid sina sestsaadik, kui mina ennast tõrkumata siduda lasksin, minust vale arvamise pähe võtnud. Sa arvad vahest, et mina sind kardan. See on eksitus. Ma ei kartnud sind sel korral ega karda sind praegugi