EESTI AJALUGU
Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude
Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi
polnud kuskilt leida, otsustas Eesti nõudmised vastu võtta ja 28. septembril sõlmitigi
Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside
leping. Sellega toodi Eestisse 15 000 Nõukogude Liidu sõdurit ja nende käsutusse anti
mitmeid territooriume peamiselt Eesti rannuikualadel. Eesti siseellu väed siiski ei
sekkunud ja Eesti säilitas vormiliselt oma iseseisvuse.
Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest ehkki Eesti oli neutraalne, ründasid tema
territooriumil paiknevatest baasidest Soomet Nõukogude väed. Eesti püüdis selle vastu
protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus NSVL Eestiga suhteid aga pingestama,
süüdistades teda baasidelepingu rikkumises. 16. juunil esitas ta ultimaatumi, nõudes
annaabi.ee 
