Pärandkoosluste loomastik
tagajärjel tekkinud, kuna eesmärgiks on eelkõige liigi säilitamine. Nii tuleb karjäärides, kus
kõre on kindlaks tehtud, peatada rekultiveerimistööd.
(Eesti Loodus, Riinu Rannap, 1998)
Pärandkoosluste imetajad
Andmeid imetajate kohta on vähe. Suurulukid tulevad neile küllaltki harva ja juhuslikult.
Suurtematest ulukitest võib rannaniite asustada vaid halljänes, teised kasutavad neid
peamiselt toitumiseks. Uue, Eestis hästi kodunenud võõrliigina leiab rannikult ja
rannikuveekogudest toitu mink. Pisiimetajatest võivad rannaniidud elupaigana sobida
mügrile.
Linnuloenduste aeg on kõige arvukamalt kohatud metskitse ja halljänest ning enamasti ka
põtra. Kõikjalt on leitud metssigade jälgi, harva on nähtud ka rebast. Halljänes eelistab
kadastikulisi ja põõsarikkamaid niite, põdrad seevastu metsadele ja roostikele lähemaid
alasid.
(Kukk T 2004 Pärandkooslused õpik-käsiraamat Tartu:Pärandkoosluste kaitse ühing 255)
Halljänes (Lepus europaeus)
annaabi.ee 
