Hispaania
aastate keskel, kui algas majanduse kiire areng. 1976-1979 lahkus
aastas veel 15 000-20 000 inimest rohkem kui saabus. Tollal naasis kodumaale
poliitilisi pagulasi ja majanduskriisi tagajärjel mujal Euroopas töötuks jäänuid. 1978
töötas lepingualusel muudes Euroopa riikides 392 000 hispaanlast. Tööstuse areng ja
linnastumine on elavdanud siserännet, rahvastiku siirdumist sisemaistest
põllumajanduspiirkondadest Madridi linnastusse ja rannikule, eriti Katalooniasse ja
põhja. Rannikuprovintsides elab 2/3 Hispaania rahvastikust. Linnad hõlmavad 67%, sh
üle 100 000 elanikuga linnad 2/5 rahvastikust.
Majandus.
Hispaania on tööstus-põllumajanduslik maa. Hispaania GNP on Euroopa üks
kõrgemaid. Euroopa Liidu liikmesriigina saab Hispaania Euroopa Liidult toetust, sest
ta on teistest Euroopa maadest regionaalselt maha jäänud. Regionaalse mahajäämuse
probleemi teeb keerulisemaks varem hästi elanud piirkondade ümberkorraldamine,
annaabi.ee 
