EESTI UUSAEG
sõda Soome pinnal. Vene sõjalaevastik ei olnud Läänemerelt veel lahkunud, Rootsi oli
teinud suure valearvestuse. Prantsusmaal 1789 revolutsioon ning ei saanud Rootsile
appi minna. Gustav III vastu oli suur osa aadelkonnast, kellele ei meeldinud
absolutistlik riigipööre. Suurem osa ohvitseridest pärines aadliseisusest, kes olid
kuninga poliitika vastu. Kõik need argumendid tõid kaasa selle, et Rootsi selle sõja
kaotas.
Talupojad rannikumetsades olid rootslasi ootamas. On teada, et talupoegi metsadesse
läks, arvu pole teada. 1790.a kevadel aprillis toimus merelahing Tallinna lähistel, mis
lõppes rootslaste täieliku lüüasaamisega, osa neist langes vangi. Rootsi sõjavangid
viidi Venemaale läbi Eestimaa kubermangu.
Lõppkokkuvõttes Rootsi oma sõjalisi eesmärke ei saavutanud. Venemaa Rootsi suunal
suurt sõjategevust ei rakendanud. 1790 sõlmiti rahuleping, mis kinnitas Uusikaupunki