Sooteadus
tootlikkus oluliselt ka sinika kasvukohatüübis. Teiste liigniiskete metsakasvukohtade (karusambla,
angervaksa, sõnajala) ei ole kuivendamine metsa tootlikkust nii oluliselt suurendanud. Peamine
põhjus peitub selles, et mineraalmaametsas on mullas olev vesi puude kasvuks soodsamate
omadustega kui enamikus soometsades, mistõttu tema taseme alandamine mineraalmaal ei ole nii
vajalik kui soos. Siiski võib ka mineraalmaametsade kuivendamisest kasu olla. M. Tindi (1986)
uurimus rannikumetsade kuivendamise tulemustest (valitsesid soostunud mineraalmullad ja
angervaksa kasvukohatüüp) nähtub, et 20 a. kestnud kuivendamise tulemusena on:
* puistute keskmine boniteet tõusnud 0,8-1,0 klassi võrra;
* noored puistud on reageerinud kuivendamisele enam kui vanad puistud;
* puistute keskmine juurdekasv suurenes 20 a. jooksul 1,6-2,0 tm/ha/a ja puistute keskmine
tagavara tõusis 40-80 tm/ha.
P. Kollisti järgi võib jagada uuritud kasvukohatüübid kolme gruppi:
1