Lauljate hääled kõlasid väga kaunilt koos.Ei olnud hetke, kui oleksin mõelnud, mis kell on või kas kellegil süüa on, sest see kontsert pani mind unustama kõigest, peale kauni muusika , mis mu kõrvu silitas. Peale vaheaega astus üles hiina parmupillivirtuoos Wang Li, kelle esitus ületas kõik mu ootused. Ta esituse kohta ei ütleks, et kuulaks, kui sõidan bussiga trennist koju, aga siiski oli tema kuulamine meeletu mõnu. Wang on pärit Qingdao'st, Kirde-Hiina rannikulinnast Kollase mere kaldal, kus ta kasvas üles mängides kouxiang'i. Tal oli endaga kaasas erinevaid parmupille, mis tekitasid erakordseid helisid, mida ma kunagi varem kuulnud ei olnud.Kõiki oma palasi esitas ta üksinda. Kõige toredam oli minu arvates see, kuidas ta suhtus publikusse.Ta tänas saalis olevat rahvast, et andsime talle uue võimaluse tulla Tallinna. Kuulates tema pillimängu tundsin juba teist korda sel kontserdil, et ma ei istu
Elevandiluurannikul, mil olid majanduse poolest kõige tulusamad alad, aga ka Madagaskaril, mil läksid kõik sel ajal prantslaste kontrolli alla. Dahomee valitseja sai sealjuures relvi peamiselt Saksamaalt. Suubritannia Ühendkuningriigi poliitika oli Aafrikas samuti üsnagi verine. Lääne-Aafrikas olid kõige olulisemad piirkonnad Kullarannik (Ghana) ja Nigeeria. Esimeses pidasid britid Ashanti Konföderatsioonide seitse sõda, mis 19. saj lõpuks võideti. Teise vallutamist alustati rannikulinnast Lagosest, kust hakati sisemaale liikuma. Alad nagu Jorubamaa, Benini linnriik (mitte tänapäeva Benin) vallutati tänapäeva Nigeeria lõunaosas, põhjas asunud Fulani impeerium alistati alles 1903. a. Ida-Aafrikas vallutati 1890. a Zanzibar, seejärel liikusid britid tänapäeva Keenia sisealadele ning jõuti lõpuks välja Ugandani. Viimase jaoks oli tarvis saada ka Saksamaalt tunnustust, sest mõlemad riigid olid Ida-Aafrikas aktiivsed. 1890. a sõlmiti Helgolandi leping, millega
annaabi.ee 
