LÄÄNE-EESTI VETE LESTA
säilitada ega pöörduda tagasi endistele turgutumisaladele. (Mikelsaar, 1984)
Märgistamiskatsete andmed demonstreerivad peamiselt toitumisaladel viibinud lestade
rändeid kudealade poole, kõikjal üldiselt läände, s.o. soolasema avavee suunas.
Kudejärgsel toitehulgul toimub lestade liikumine üldiselt ida suunas. Alates augusti-
septembrikuust võib konstateerida juba vastupidiseid, läänesuunalisi rändeliikumisi.
Rannikukudulestade emased koevad esmakordselt 4 aasta vanuselt, isased 3 aasta
vanuselt. Süvikukudulestad koevad veidi suuremates mõõtudes. Suguküpsemine algab
nii isastel kui ka emastel augustikuus. Sugupooled ilmutavad käitumises erinevusi.
Isased viibivad kestvamalt kudealadel ja hoiduvad sageli sügavamale. (Mikelsaar, 1950)
Eesti vete lestavarude tuumiku seos Gotlandi süvikualaga ja selle pôhjaosaga on
märgistamisega hästi tôestatud ja on ilmselt omane ka osale Soome vete lestadest.
annaabi.ee 
