Matsalu laht ja selle ümbrus
Suure soolasisaldusega muldade tõttu on rannaniidud peaaegu seenteta. Seeni võib leida ainult
suprasaliinsetelt rannikuniitudelt, kus kasvavad näiteks küüslauk-, aas- ja randnööbik, hall
punalehik, vagujalgkühmik (Kukk, 2004).
Rannaniitudel võib tänu mitmekesisele sigimisveekogudele kohata kuni 30 liiki kiile. Üsna
vähestest Eesti aladelt kirjeldatud endeemsetest putukatest on just rannaniitude ja teiste
läheduses leiduvate rannikuelupaikadega seotud saaremaa tondihobu. Sihktiivalistest on
rannaniitudele iseloomulikena nimetatud 13 liiki. Päris liigirikkad on rannaniidud ka tirdiliste
ja lutikaliste poolest. Küllaltki uuritud putukarühm rannaniitudel on mardikalised. Eesti
rannaniitudel on kindlaks tehtud üle 250 liigi mardikaid. Matsalu lahe äärsetelt niitudelt on
leitud 88 liiki mardikaid (Kukk, 2004).
Matsalu lahe äärsetel rannaniitudel pesitseb 65 linnuliiki. Iseloomulik on nende hulgas
kurvitsaliste suur osakaal
annaabi.ee 
