langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. http://www.regia.org/vikings.htm Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Kaitseks olid ümmargused puukilbid ja mõni kandis kausikujulist kiivrit. Tänapäeval viikingite tunnuseks peetavat sarvedega kiivrit kasutasid muistsed viikingid ainult ohverdamise ajal. Sõdalased röövisid rannikuasulaid, röövitud saagi aga viisid koju või müüsid teistes maades maha. Sõjasaagiks võeti mitmesuguseid asju, kulda ja hõbedat, aga ka naisi ja lapsi, keda mujal orjadeks müüdi. Kui viikingid nägid, et asula on hästi kaitstud, siis loobusid nad ründamisest ja asusid rahumeelselt kauplema. http://www.cdli.ca/CITE/v_warriors.htm
olev jää kiiremini kui ta seda otsese atmosfääri temperatuuritõusu tagajärjel teeks. Vähenenud on ka Arktika jää paksus - Ühendriikide allveelaevade poolt tehtud mõõtmised Külma sõja ajal näitavad, et teatud paikades on jää paksus vähenenud koguni 40%. Täpsed andmed terve jääkatte kohta puuduvad, kuid keskmiselt on jää paksus vähenenud umbes 15%. Arktika jää on loomulikuks elukeskkonnaks jääkarudele ja teistele loomadele ning kaitseb rannikuasulaid merelainete hävitava mõju eest. Arktikaga piirnevatel aladel elavatele pärismaalastele oluline viigerhülge populatsioon, kuid see on jääkatte vähenemise tõttu langemas. Sama on juhtunud ka jääkarude populatsiooniga. Uuringud näitavad, et Hudsoni lahe jääkarud võivad aastaks 2012 paljunemisvõimetuks muutuda. Aastaks 2050 prognoositakse jääkarude populatsiooni vähenemist kahe kolmandiku võrra. Jää sulamine polaaraladel mõjutab omakorda ka sealset liigirohkust
annaabi.ee 
