hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Okasmetsade vööndis kasvavad ainult vähenõudlikumad puud kased, lepad, haavad, pihlakad. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe. Metsaalune on tavaliselt kaetud paksu samblavaibaga ning seal kasvab palju igihaljaid puhmad mustikad, pohlad ja teised. Väga omapärased okasmetsad kasvavad Põhja Ameerikas, Vaikse ookeani rannikualades. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks (kuusk, nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, lehis, seedermänd). Tumedaokkalised puud neelavad maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad fotosünteesi nii vara kui võimalik. Vastavalt sellele jaotatakse metsad tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga on "tume" okaste tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane. http://web.zone.ee/janneloodus/KURSUS/kobras2.jpg LOOMASTIK
miinuskraadideni mägedes. Suve keskmine temperatuur 11-16 kraadi ja talvine 2-5 kraadi. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar ning kõige soojemad juuli ja august. Kõige rohkem sajab juulis ja augustis. Peamiselt Norra läänerannikul. Mõnes sealses piirkonnas on sademete suurim hulk koguni 3000 mm. Mägedest ida pool olevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Sajuseid päevi on riigi sisemaal umbes 100 ja rannikualades 100-150 päeva. Norra lõunaosa jääb parasvöötme kliimavöötmesse, kuid kesk- ja põhjaosa kuuluvad juba lähisarktilisse ja arktilisse kliimavöötmesse. Mis peaks muutma riigi kliima väga karmiks ja külmaks, kuid hea geograafiline asukoht hoovuste suhtes tagab küllaltki pehme kliima. Võrreldes Norra kliimat Eestiga, näeme üllatavaid erinevusi. Kuigi me asume lõunapool, ei mõjuta meid soojad hoovused ja meie keskmine temperatuur on madalam.
annaabi.ee 
