Eesti geograafia
4. Rannavallid
Tuntumaid rannakuhjevormid on veekogu põhjast laintega välja heidutud kruusas või klibust koosnevad rannavallid.
Nende kaarjate või sirgete vormide pikkus on mõnisada meetrit, lius mõnikümmend meetrit, kõrgus 12m. Valdavalt on
nad kujunenud tugevate tormide vaibumisjärgus keskmisest rannajoonest veidi kaugemal.
Rannavallid võivad olla mõne suurema kuhjevormi osa. LääneEestis moodustavad mere suunas
madalduvaid rannavallistikke. Aastatuhandeid tagasi tekkinud rannavallistikud on jäänud kohati mitme kilometri
kaugusele tänapäevast merest, nagu Lahemaal, Alutagusel ning LoodeEestis Nõve ja Vihterpalu ümbruses.
11. Vooluveetekkelised pinnavormid, näited.
Need pinnavormid on kujunenud voolava vee geoloogilisel toimul sõltuvmata selles, kas vesi voolab pidevalt
või ajutiselt, kas tal on säng või mitte. Vooluveetekkelisi pinnavorme jaotatakse 3 rühma.
1
annaabi.ee 
