Kodukoha kultuuriline identiteet
palju muutunud, ehkki inimkoormus on sel alal tohutult suurenenud. Kui kolmekümnendate lõpuks
ületas Pärnut külastanud inimeste arv 12 000, kusjuures kolmandik oli välismaalasi, siis praegu on
neid Pärnumaa puhul 1,4 miljonit, ligi pool neist välismaalased (peamiselt soomlased).
Lähtuvalt sellest kannatab rand kohati ka ülekoormuse all ja valdavalt XIX sajandi esimesest
poolest pärit taristu toel on keerukas tagada kõrgetasemelist rannateenindust. Probleem tervikuna ei
ole aga kindlasti seotud ainult ajalooga, see on oluliselt komplekssem.
Rannaala laiendamine ja ranna kasutamise parandamine on kavas olnud aastaid. Nõukogude ajal
planeeriti Pärnusse ja Pärnu ümbruskonda massiliselt sanatooriumikohti. Küllap tehtaks sama
praegugi, kui oleks vaid turgu. Tervisevete kombinaadistumise kõige viimaseks verstapostiks võib
lugeda 2004. aastal avatud Tervise Paradiisi spaad, mis oma suuruse ja odava plekise välimusega
annaabi.ee 
