Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
kupardamine, leotamine ja kuivatamine, põllutööde lõpp oli mihklipäeval (29. september).
Talvel tegeldi metsatöödega, käidi mõisavooris, naised tegid lina- ja villatöid. Küünlapäevast
algas külviks ettevalmistumine. Karjamaad ja mets olid taludes ühiskasutuses. Saaremaal olid
18. sajandi lõpuks talumajadel juba aknad ja laudpõrandad, valguse saamiseks kasutati
küünlaid ja lampe. Liivimaal oli teonädala pikkuseks viis päeva, Eestimaal kuus, kusjuures
rannatalupoegade koormised olid tavaliselt väiksemad.
Talurahvas: Talupojad lootsid endisis aegu meenutades saada toetust Peterburist. Kõige
kurioossem juhtum leidis aset Virumaal Vohnja Jaaniga, keda mõisnik taga kiusanud. Enam
kui riigivõim, kaitses talupoegi mõisniku majanduslik huvi. Paljud talupojad põgenesid
Petseri kloostri maadele, kuhu tekkisid omaette külad. Talupoegade pagemise takistamine oli
rüütelkondade mure. 1756. aastal esitati kava talupoegade Soome pagemise vastu. Aja
annaabi.ee 
