suures, vaikivas kõrves. "Üks suveõhtune naeratus" (1949) ÕNN Kas su raiun mustast rauast, valan vasest punasest? Kas sind otsin värskest hauast, püüan päevast tunasest? Tean: sind pole kuskilt leida, ehkki käin su järele. Ei sa ennast öösse peida, ei sa koidus värele. Seal, kus uhab mure künnist silmavete ujutus, sured iseenda sünnist, õnn, ja oled kujutlus. "Hõllalaulud" (1967) OOTAN Unemajal pole katust, unemerel kaldaid, unemaa on rannata. Siiski unemaale sõidan vase värvi täku turjal, raua karva ruuna turjal, hõbe helki hobusel. Õhtul une ootejaamas ootan oma sõidu korda, ootan une tinast traavleid. "Käsikäes" (1978) SUVEÖÖ KODUÕUEL Taevakatusel tasa krabistavad vallatud tähed, kuu peseb kambri seinu. Varjud kõnnivad käsikäes, ajan nendega sosinal juttu. Hingetõmme on igas kõrres. Maa süda tuksub mu palja jala vastu. "Igaviku silmapilgutus" (1982) ME KIRJANDUS VÕÕRSIL
Lainetus kandis mu jalgade ette. Siiani nimeta soovide nimesid Tuuleiil kirjutas rohtu ja vette. Kõrgus ja sügavus korraga paotusid, Silmapiir rebenes maa küljest valla. Avatud kaugusest kangana laotusid Rohekad kaldad mu pilkude alla. Rannad... Kui olekski pooled neist randadest Vaht vaid ja udu ja pilvedeahel, 12 Tõmbab mind ometi kätest ja kandadest Terendav neemetipp tundmatul lahel. Lähen ja otsin. Kui vesi on rannata, kui see ka kõik on vaid silmapete, lähen ja otsin ja jaksan ja kannatan ning leian kätte. (Paekivi laul, 2008) ,,Kirsisöömise õpetus" Ära kirsikive söö, See ei ole miski töö. Kirsse söö, Kuid tülita Kivid välja sülita. Kirsikont Teeb kõhus kisa, Hüüab appi ema, isa. See ei ole ime tast: ta tahab välja pimedast. Kirsikont ei taha muuks Kui uueks väikseks kirsipuuks. (,,Midrimaa" 1974) 13 ,,Meie vanaema"
annaabi.ee 
