Hüdrosfääri kordamine
rannikut sõltub sellest, millise rannikuga on tegemist. Lained kulutavad järske
rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga.
Rannavall Tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev
piklik positiivne pinnavorm.
Maasäär ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku
ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud rannasetetest.
Fjordrannik rannikutüüp, mis on kaljuline. Iseloomulikuks on kitsad, järsud ja
kõrged kaldad, mis ulatuvad alla maismaasse. Fjordrannikul kujundavad suure
energiaga maabuvad lained kivimeid.
Laguunrannik laugranniku tüüp, kus kõik lahed on avamerest põiksäärtega
eraldatud ja moodustavad laguunide ahelikke.
Skäärrannik Rannikutüüp, millele on iseloomulikud kaljusaared, silekaljud või
silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Kanada ja Karjala
rannikule