Linnas jäid endiselt valitsema saksa kaupmeeste Suur Gild ja käsitööliste Väike Gild. 1840ndate alguses moodustati supelelu selts, eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal ehitati vana kõrtsihoone ümber esimeseks supelasutuseks. 1838. aastal asutati Pärnu mudaravila (tollase linnakarjamaa servale mereranda, praeguse Mudaravila kohas). 1882. aastal hakati rajama Pärnu rannaparki, 1890. aastal ehitati supelasutus ümber ja 1899. rajati lähedusse Rannasalong. Lühikese ajaga rajasid ettevõtlikud pärnakad hulga uhkeid villasid, kõige paremad krundid haarasid jõukamad kaupmehed - Ammended, Schmidted, Spechtid. 4 Pärnu raudteejaam 1897. aastal 1896. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse (praegune Pangamaja kohale Rüütli tänav 40a) puust varikatusega Pärnu raudteejaam. Kitsarööpmelise raudtee Valga –
Samast allikast on ka teada, et orkestri koosseisus oli üks trompetist rohkem, aga teda sel pildil ei ole ja tema nimi ei meenunud ka E. Kitsemetsale. Umbes poole aasta pärast asendas orkestrist lahkunud Freibergi Erich Kõlar, kelle asemele omakorda veidi hiljem tuli Elmar Kruus. Pori ja Kaasik mängisid vajadusel ka viiulit (Ojakäär 2003: 125, 126). Huvitaval kombel jätkas 1940. aasta suvel, hoolimata publiku vähesusest, endise hooga Narva-Jõesuu Rannasalong. Nii juhtuski, et Pärnust vallandatud Merry Swingers siirdus Nikolai Kultase kutsel, kes oli sel ajal Narva Kaubastu ühiskondliku toitlustamise osakonna juhataja (Lauri 1991: 43), edasi sinna. Raimond Valgre eelistas Pärnusse jääda, tema asemel hakkas klaverit mängima tartlane Leo Tauts. Narva-Jõesuu Rannasalongi alumises saalis mängis samal ajal suurem koosseis: Kaino Peebo ja Hans Jänes (as), Jossif Šagal (ts,v),
annaabi.ee 
