MIKROORGANISMID
rohevetikate hulgas leidub mitmeaastasi taimi. Vees
hõljuvad vetikad vabalt (plankton), lamavad põhjal või
on sellele kinnitunud (bentos), paljud kinnituvad ka
teistele organismidele (pealiskasv). Vetikad toodavad
põhilise osa Maa hüdrosfääri esmasest orgaanilisest
ainest (aastas umbes 30 miljardit tonni). Neist toituvad
mitmesugused veeloomad, sealhulgas
planktontoidulised kalad. Suured merevetikad on
toiduks Aasia ja Lääne-Euroopa rannarahvastele, neid
tarvitatakse ka tööstustoorainena (näiteks agari ja
karotenoidide tootmisel).
16
Vetikad on nagu bakteridki olulised veekogude
isepuhastumises, nad on veekogude põhilised hapniku
tootjad. Rohkuse korral põhjustavad veeõitsengut.
Vetikaid kasutatakse bioindikaatorina vee omaduste ja
sanitaarse seisundi hindamisel. Kümme liiki vetikaid on
Eesti punase raamatu ohualdiste kategooria nimekirjas.
Ühe enimlevinud süsteemi järgi jagunevad vetikad