Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
Seotud rannaolustikuga, tegevuspaigad vahetuvad. Algusots kõneleb
kaugemast ajast ja seda on natuke kergem kujutada. Kui ta jõuab kolmandas osas
Oktoobrirevolutsiooni juurde (ideoloogiliste keerukam), siis on juba kirjutamisaeg
muutunud (1960. aastal tuli III osa).
Nii proosa kui ka draama näidete puhul hakkab teatav humanistlik toon läbi lööma nii palju
kui see läbi lüüa sai. Hakkab sageli läbi lööma rannakirjanduse vormis. Suured kahtlused
proosa puhul, et Hint 30ndate rannaproosa toob 50ndatesse aastatesse kaasa.
Mingisugune mälgulik kogemus.
Rudolf Sirge 1956 "Maa ja rahvas" hakkab märkima üleminekut stalinismist sulaaega.
On ilmne, et Sirge teeb julgemaid samme, kui teised: pärast sõda on Sirge esimene, kes
mainib ilukirjanduslikus tekstis küüditamist. Eks ta käsitleb seda n-ö õigest vaatepunktist,
aga et ta nii õrna teemaga rinda pistab, on tähelepanuväärne. Ja Sirge suudab 50-
60ndatel kujundada välja osava piiri peal laveeriva rolli