väiksem ja heledad piirkonnad kaelal ning metalliläikeline piirkond ei ole välja arenenud või alles hakkab õrnalt tekkima. Noorlinnu nokk ja jalad on pruunid. Kaelustuvi lend on kiire ja jõuline, lennu algul puutuvad kiirel stardil tiibade hoosuled selja kohal kokku, mistõttu start on plagisev. Elupaik ja -viis Meigas pesitseb peamiselt okas- ja segametsades, vähem puisniitudel, puudub täiesti männikutes, samas aga, kui muud elupaika ei ole (rannapiirkonnad), asustab üksikuid männitukkasid. Kaelustuvi kaldub urbaniseeruma ja linnastunud kaelustuvid võivad meil isegi talvituda. Ränne Muidu on meigas rändlind, ta saabub meile aprilli algul ning lahkub oktoobri lõpuks. Harva nähakse mõnda üksikut lindu ka novembris. Enne rännet kogunevad suurtesse salkadesse. Toitumine Toit on peamiselt taimne. Toitub puuseemnetest, viljateradest, marjadest ning rohttaimede õrnematest osadest. Pesitsemine Kaelustuvi pesitseb puuokstel, kõige enam kuusel
seadusega. Talupojad ootasid seaduselt eelkõige seda, et nende teokoormisi kergendataks, kuid seda nad seadusest välja ei lugenud. Paljud piirkonnad keelduvad abitegu tegemast. Kui seadus on talurahva hulka jõudnud, puhkevad mitmel pool rahutused. Aprillis-mais on Vaivara, Hageri, Kose rahutud. 5. mail saadetakse Vaivarra karistussalk. Talupoegadele antakse karistuseks peksa. See talupoegade liikumist maha ei rahusta, rahutused levivad, mai lõpuks on Põhja-Eesti rannapiirkonnad, Järvamaa, ning Lõuna-Harjumaa rahutud. Põhiline, mida talupojad keelduvad tegemast, on abitöö. Mahtra talupojad keelduvad samuti abiteost, on veendunud, et see on kaotatud. Käsil on sõnnikuvedu ja talupojad keelduvad sellest osa võtmast. Kerkib esile ka kaks liidrit, üks on Mahtra valla talitaja Hans Tertsius ning Oti Jaan Rosenberg. Nemad võtavad Mahtra mõisa talupoegade juhtimise enda kätte, valmistavad ette enda
annaabi.ee 
