Lisad Lisa 1. Eestlaste Läänemere püük (tonnides) kalaliikide kaupa aastal 2000 Kalaliik 2000 aastal Üldse kokku eestlaste püütud poolt Rannameres Avamere Kokku tLäänemerest püük püütud(tonni Eesti vetest Euroopa Liidu vetest Räim 8743,76 31518,79 1469,47 32988,25 41732,01 Kilu 1,36 39577,93 1814,56 41392,49 41393,84 Tursk 1,01 2,02 511,14 513,16 514,18
moodustunud Läänemeri ja tema lahed. Selle käigus kaotasid klindid 2/3 oma kõrgusest. · Jääliustikud vajutasid maapinna jääajaeelse asendiga võrreldes mitmesaja meetri sügavusele. Jää sulamisega kaasnes tasakaalustav maatõus, mis jätkub veel praegugi (Loode-Eestis kuni 23 mm/aastas). Sellest tingituna maismaa laieneb ning Väinameres ja mujal Hiiumaa ning Saaremaa rannameres tekib pidevalt juurde laide. Lahed kasvavad kinni, jõed pikenevad ning sadamatesse suunduvad laevateed jäävad madalaks. Suured maapinna tasandajad on olnud ka sood. Varaseimad soosetted kujunesid 8000 aastat tagasi, kuid eriti kiire turbateke on toimunud viimase 2000 aasta jooksul. Väikesed ja ka laiad nõod, algselt järvedega täidetud või lihtsalt liigniisked alad, on kasvanud sootasandikeks, mille kogupindala hõlmab üle 1/5 Eestimaast.
annaabi.ee 
