Sõjasuvi Ruhnul
,,Tähendab, meie omad hakkavad ikkagi maale minema,'' mõtles Jegorõtšev kergendatult ja hakkas ranna poole ujuma.
Ta jälgis üksisilmi seersant Hodaki eesmist paati. See oli juba peaaegu rannaliiva jooksmas, kui kaldalt avas tule
raskekuulipilduja. Paadist lendasid otsekohe kuulipilduja poole käsigranaadid ja see jäi vait. Dessantlased kargasid
vette ning tormasid kaldale. Vastutulistavad kaitseliitlased taganesid metsa.
Jegorõtšev suutis vaevaga ujuda rannaliivani, kuid püstitõusmiseks ei jätkunud enam jõudu. Valutas parem jalg: ta oli
selel arvatavasti millegi vastu ära löönud, kui plahvatuslaine ta traallaevalt vette paiskas. Juurdetõtanud Hodak tiris
rühmakomandöri kaldale.
,,Ma arvasin,et olete traallaeval, seltsimees vanem,'' põristas Hodak ta kõrva kohal, ..teil aga tuli pähe suplema minna.
Saar on meie käes. Sapöörid alt ei vedanud.''
,,Kas kõik on terved?''
,,Täies koosseisus, välja arvatud kaks haavatut.''
annaabi.ee 
