Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Pole
imestada, et eestirootslased ei jäänud ootama Nõukogude vägede tagasisaabumist 1944. aastal, vaid põgenesid peaaegu kõik Rootsi.
Eesti jäi ilma mõnetuhandelisest põliselanike rühmast. Enam pole lootust, et nad tagasi pöörduksid.
XVII sajandil hakkas Venemaalt Peipsi põhja ja läänerannikule saabuma tagakiusatud vanausulisi
venelasi. Nad ehitasid oma külad viljatutele rannaliivadele, hakkasid püüdma järvest kala ja õppisid
kasvatama köögivilja, eriti sibulat. Nõnda tekkis teine etniliselt erinev põlisrahvastiku rühm -
peipsivenelased. Kui Eesti ala 1710. aastal liideti Venemaaga, olid nad juba piisavalt juurdunud, et veel
kuhugi põgeneda, pealegi jäi Eesti ala halduslikult erinevaks ja vanausulisi siin taga ei kiusatud. Pikapeale
ilmus peipsivenelaste hulka ka nn. õigeusklikke venelasi, rühma arvukus kasvas. Kuid omaette etnosena