Rannikute geomorfoloogia
aju ja paguvesi jne. Osad neist nähtustest on perioodilised osad aperioodilised.
Rand- a vahemaa mille piires rannajoon võib nihkuda, st ala ajuvee kõrgema
taseme ning paguvee
madalama taseme vahel ,b keskmise rannajoone ning ajuvee kõrgema taseme
vaheline maismaaosa
Rannak- ala keskmisest veepiirist sügavuseni, kus lainete môju merepõhjale
lakkab
Randla - mere v suurjärve madalaveeline osa koos temaga piirneva lainetusest
môjustatud
maismaaribaga. Koosneb järelikult rannast ja rannakust.
Rannik- rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi, mille
piires on jälgitavad
vanad rannamoodustised
Rannamoodustised- rannikul leiduvad pinnavormid, millised on kujunenud
merelainetuse
kulutaval või kuhjaval tegevusel. Vanad rannamoodustised on tänapäevasest
randlast
kõrgemal v. madalamal paiknevadrannamoodustised, millised on lainetuse
mõju piirkonnast
väljas. Järsakranna kujunemise eelduseks ongi suure kallakusega nõlv reljeefis
annaabi.ee 
