Ühel jootmiskorral 50 ml talle kehamassi kohta päevas (4 kg tall 200 ml ternespiima) Lauda madala temperatuuri puhul kasutatakse tallede soojendamiseks -kuivatamiseks soojenduslampe, mis peaksid olema paigutatud ca 1,2 m kõrgusele talle seljast Imiktallede pidamise perioodil kasutatakse talledele jõusööda või teravilja söötmist tallede lisasöötmisaladel, kuhu ei pääse täiskasvanud uted Karjamaalt saab lammas poole aastasest söödast Lammas on parim rannakarjamaade jt.poollooduslike (puisniidud,rannaniidud) rohumaade hooldaja Karjamaade vajadus · Kultuurkarjamaadel 8...10 utte/ha-l (võib varieeruda 4-15 utte/ha), toiteväärtus (10...10,5 MJ/kg/KA) · Karjatamiskoormusega 8 utte hektaril peaks saagikus olema 12,5 t/ha-lt (2,5 t kuivainet hektarilt) · Pool-looduslikel karjamaadel 1-3 utte/ha, toiteväärtus (8,5...9,5 MJ/kg/KA) Rohumaade vajadus karjatamiseks ja talvise sööda varumiseks
Lambad on võrreldes kitsede ja ka veistega paremad mägikarjamaade, kõnnumaade ja teiste looduslike karjamaade kasutajad. Lammastele talviseks söötmiseks sobivad rohusöötadena nii silo, hein kui põhk. Poegimisel on vajalikud individuaalsulud, kuhu paigutatakse peale poegimist sündinud tall koos emaga 1-2 päevaks. Imiktallede pidamise perioodil kasutatakse tallede jõusööda või teravilja söötmist tallede lisasöötmisel. Lammas on parim rannakarjamaade jt poollooduslike rohumaade hooldaja. Karjamaade vajadus · Kutuurkarjamaadel 8-10 uttejaha-l (), toiteväärtus 10-10,5 MJ/kg/KA · Karjamtamiskoormusega 8 utte hektaril peaks saagikus olema 12,5t/ha-lt Lammaste püsitaradena kasutatakse pingutatud 2,5mm läbimööduga traati 3 ,,kuuma" traadiga, mis on ühendatud eketrikarjusega. Karjaaedade nurgad peavad olema kindlate konstruktsioonidega. Karjade tarastamiseks kasutatakse ka võrkaedu, kus postide vahekaugus on 5-6 m
annaabi.ee 
