kindlat paberlikku tõendust selle kohta pole teada. Järgmiseks sihtkohaks on Tahkuna poolsaar. Tahkuna poolsaarel asuvad Tahkuna, Lehtma, Kodeste, Kauste ja Meelste külad. Suurimaks vaatamisväärsuseks on Tahkuna tuletorn, mille juures on ka mälestusmärk Estonia laeval hukkunutele. Pikka aega oli Tahkuna poolsaar asustatud Rootslastega. Tahkuna poolsaare metsades ja randades on ka sõdade jälgi. Juba enne I maailmasõda hakati sinna rajama rannakaitsepatareisid. 1941.aasta oktoobris peeti poolsaarel lahinguid Nõukogude ja Saksa armeede vahel. Tahkuna poolsaar on valdavalt liivase pinnasega, kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Poolsaare keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv (ka Lehtma Suurjärv), Kodeste järv ja Kuusikjärv. Keset rabamännikut on väike poolehektariline Põhjatu järv. Tahkuna poolsaarel on metsade, luitemaastike ja nõmmrabade kaitseks loodud
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315