omapäraseid paate- kojakke. Turistid on nendest väga huvitatud. Teine püsiasutusega piirkond on Norrale kuumuv Teravägede saarestik, kus käiakse kivisütt kaevandamas, saart on kasutatud peamiselt teaduslikel eesmärkidel, tehakse bioloogilisi uuringuid. Jää ja külmakõrbed: Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendlikult ribana jäävööndist. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Mandrilava ehk self- võib ulatuda kuni 1500 km-ni, algab rannajoonelt. Tingimused, mis võimaldavad järvede olemasolu Antarktikas: Tänu suurele rõhule ja jääkattele ei külmu kunagi.
Kordamisküsimused: Ökoloogia 1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3. Miks on liigiline mitmekesisus oluline? Liikide vähenemine avaldab negatiivset mõju keskkonna ja inimeste heaolule. Looduse ja keskkonna kaitsmine tagab selle, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele.
90 kilomeetrit tunnis. Lainetuse iseloom ja mõju sõltub eelkõige veealuse rannanõlva reljeefist. Rannikud jaotatakse järsk- ja laugrannikuteks. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad (kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine). Lained purustavad ja kannavad rannajoonelt setteid , mistõttu moodustuvad sinna rannajärsakud. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Laugrannik on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud.
annaabi.ee 
