Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nimetatakse rannanõlvaks. Seda rannanõlva osa , mille piires rannajoon oma asendit muudab, nimetatakse rannaks. Mida väiksema kalsega on rannanõlv, seda aeglasemalt veekogu sügavneb. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajonne lähedale suure energiaga. Ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus.
Mõju rannikule: inimene - ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivarand. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus on kulutav tegevus. Pangaks nim. järsakut, mis on kujunenud monoliitsetesse alguspõhjakivimitesse. Pankrannaks nim. vastavat rannalõiku. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajonne sirgemaks muutumine ehk õgvenemine . Laugrannikud- ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Rannavallid- on rannajoonega paralleelselt kujunenud settevallid. Rannabarrid - kuhjunud veealused vallid. Veereziim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
annaabi.ee 
