Eesti biotoobid
lähipiirkonda, kus kalapüük, karjakasvatus ja põllundus olid rannarahva põlised tegevusalad.
Koos traditsioonilise talumajapidamisega, kus peeti loomi ja kasutuses oli iga väiksemgi maalapp,
kujuneski välja rannamaastik koos poollooduslike kooslustega.
Rannaalad on olnud Eesti üks tihedamalt asustatud piirkond (eriti Saare- ja Pärnumaal ning Läänemaa
lõunaosas), seetõttu võeti mere alt vabanenud maa-alad kohe kasutusele karjamaadena.
*Tänapäevane inimasustus on rannaeluga vähem seotud ja paljud lagedad niidualad on nüüdseks
hävinud. Rannikumaastikud on kergesti haavatavad süsteemid, siinne tasakaal on väga ebakindel. Nii
vale tegevus kui põhjendamatu tegevusetus võivad ranniku seisundit järsult ja pöördumatult muuta.
Paljusid loodusväärtusi (s.h. rannaniite) saab kaitsta ainult nende majandamise kaudu.
Rannamaastik poolloodusliku kooslusega. Saaremaa, pärnumaa, läänemaa lõunaosa.
Püsivus
annaabi.ee 
