Rangid tuleks ette näha vähemalt kahel perimeetril (vt joonis 7.14,a). Rangiperimeetrite vahekaugus ei tohiks olla suurem kui 0,75d. Rangivarraste samm piki perimeetrit ei tohiks seespool esimest kontrollperimeetrit (2d kaugusel koormatud alast) ületada 1,5d ja väljaspool esimest kontrollperimeetrit 2d. Joonise 7.14,b kohaselt paiknevate ülespöörete korral võib lugeda piisavaks ühte põikarmatuuri perimeetrit. Kui põikarmatuur on nõutav, leitakse rangivarda (või sellele vastava varda) minimaalne pindala A sw,min Põikjõuarvutuses võib arvesse võtta ainult seda pingearmatuuri, mis möödub postist kauguse 0,5d ulatuses. Koormatud alast mitte kaugemal kui 0,25d paiknevaid ülespöördeid võib vaadelda läbisurumisarmatuurina (vt joonis 7.14,b). Toe välispinna või koormatud ala ümbermõõdu ja projekteerimisel arvesse mineva lähima põikarmatuuri vaheline kaugus mõõdetuna tõmbearmatuuri tasandil ei tohiks olla suurem kui d/2
Joonise 7.11 b) kohaselt paiknevate ülespöörete korral võib lugeda piisavaks ühte põikarma- tuuri perimeetrit. - väline kontrollperimeeter, kus põikarmatuur on nõutav - esimene kontrollperimeeter, kus põikarmatuur ei ole nõutav a) Rangide paigutus b) Ülespöörete paigutus Joonis 7.11 - Läbisurumisarmatuur Kui põikarmatuur on nõutav, leitakse rangivarda (või sellele vastava varda) minimaalne pind- ala Asw,min avaldisega: 1,5 sin cos f A sw ,min 0,08 ck , (7.15) srst f yk kus on põik- ja pikiarmatuuri vaheline nurk (vertikaalsete rangidekorral = 90º ja sin = 1); sr on rangide samm radiaalsuunas;
annaabi.ee 
