Novellist, novelliteooriast ja Dekameronist
olulisim printsiip: kontsentratsioon. Võib kõnelda ühele sündmusele, ühele
meeleolumomendile või ühele arendusele ehitatud novellist, põhiline on üldise perspektiivi
koondumine ühe probleemi või nähtuse ümber, D. Palgi sõnadega: et novellis valitseks üks,
aga tugevasti. Aspel rõhutab veel novelli esinduslikku tähendust, sümbolijõudu, mis eristab
novelli oluliselt anekdoodist, mi annab hetpildi, süvenamata ühe inimsaatusesse.
Eesti kirjanduses kujunes klassikaline rangevormiline novellitüüp välja E. Vilde ja F. Tuglase
loomingus. Vabavormilise novelli kujunemine on seotud K.A.Hindrey novellistikaga.
Vabavormiline novell: tegevustik ei pea olema eriline ega väliselt tähtis, küll aga tähenduslik.
Ühe põhijoonena võib nimetada eelmainitud H. James teise efekti võimalust, mis põhineb
jätkuvusel ja komplitseeritusel Samuti on oluline hajutav, mitmesuunaline pingestatus. Võivad
esineda ka kõrvaltegelased.
Veel erilisest novellilõpust
annaabi.ee 
