Nende maa vastas asub üks saar: Seal randusid minu kaksteist laeva, seal läksime maale ja küttisime metsikuid kitsi. Järgmisel päeval jätsin teised laevad saare sadamasse varjule ja sõitsin omaga mannermaa poole, sest mind vaevas uudishimu kükloopide kohta midagi teada saada. Juba merelt märkasin suurt koopasuud, mida ümbritses loomade jaoks ehitatud aedik. Koos kaheteistkümne sõbraga, kes kandsid ande kükloopidele ja suurt, head veini täis nahklähkrit, randusin selles ilusas ja metsikus paigas. Näha ei olnud kedagi. Läksime tühja koopasse sisse. Seal lebasid hunnikus kitsejuustu kerad, mis olid äsja valmistatud. Mu kaaslased võtsid neid hulganisti ja hakkasid keelitama:,,Lähme ära, Odysseus. Pöördume laevale tagasi!" Oh, oleksin ma neid ometi kuulda võtnud!Ei," vastasin mina, ,,me jääme siia. Vaatame, kes selles koopas elab."Jäimegi sinna ja asusime sööma. Olime just lõpetanud, kui kuulsime kõva
jääma teadmatuks kõigil seni, kuni ta välguna tabab süüdlast otse lagipähe Teie heategija ei vaadanud hea pilguga oma vanem venna abielule varanduseta tütarlapsega. Ma mõistsin, et mul pole mingit abi loota inimeselt, kelle lootuse pärandusele olid luhtunud. Sõitsin Prantsusmaale, otsustades jääda sinna oma elu lõpuni. Kuid kogu min' varandus on Inglismaal. Kui sõjaga katkes ühendus nende maade vahel, sattusin kitsikusse ja pidin siia tagasi tulema. Kuus päeva tagasi randusin Portsmouthis.» «Ja siis?» küsis Felton. «Kahtlemata sai Buckingham minu tulekust teada, ta rääkis minust lord Winterile, kes oli juba minu vast häälestatud, ja ütles talle, et tema vennanaine on häbimärgiga prostituut. Polnud enam minu meest, kelle puhas ja üllas hääl oleks mind kaitsnud. Lord Winter uskus kõike, mida talle räägiti, seda enam, et ta tahti sellesse uskuda. Ta laskis mu kinni võtta, tõi siia ja andis teie valve alla