Linna kompaktsus ja laialivalgumine
raha raiskamine, sest suurem hoonestustihedus viib palju intensiivsema avaliku ruumi
kasutamiseni, mis omakorda toob kaasa täiendavad kulutused hoolekandele ning turvalisuse
tagamisele. Teised aga leiavad, et kompaktne linnatüüp on kulude vähendamise aluseks.
(Dieleman et al., 1999)
Alates 1960-ndatest on Hollandi ametivõimud püüelnud kompaktse linnastumise poliitika poole
erinevates vormides, mõistmata alati selle kasulikkust. Kompaktne linnaareng sai Randstadi
planeerimise doktriini tõekspidamiseks. Dieleman jt (1999) on Breheny´le (1996) viidates
täheldanud, et 1980-ndatel muutis kompaktse linnaarengu poliitika suunda. Peamiseks muutuse
põhjuseks oli vanade linnakeskuste allakäik. Esimestena juhtisid sellele probleemile tähelepanu
linna valitsusasutused. Hiljem hakati probleemi lahendust koordineerima riiklikult. Selle
tagajärjel tuli 1980-ndatel päevakorrale ka kompaktsuse ja detsentraliseerimise vastasseis, mis