munade haudumisest osa. Lennu iseärasused Tõuseb lendu iseloomuliku kääksuva häälitsusega ja lendab end ühelt küljelt teisele käänates. Tikutaja teeb lennates saba ja tiivasulgedega selliseid liigutusi, mille tulemusena tavaliselt vaikne lend omapäraselt möhisevaks muutub. Selle heliga tähistatakse territooriumi ja peibutatakse emaslinde. Tegutsemispaik, elupaik Elutseb lagedailmelistel madal- ja siirdesoodel (harva ka rabaservadel), luhtadel, märjematel randniitudel, märgadel puisniitudel ja hõredates lodumetsades. Tegutsemise iseärasused Päeval seisab puhketundidel sageli mätta varju peitunult, pea õlgade vahel. Toitumise ajal on tikutaja väga elav (jookseb, haarab putukaid). Pesa ja munad. Pesa asukoht Pesapaiga valikul on tikutaja vähenõudlik. Talle sobivad mitut tüüpi sood ja niisked niidud, sageli metsaharvudki. Pesa asub enamasti mõnel mättal, see on kuivade rohukõrtega vooderdatud lame süvend
Eestis on ta eksikülaline. (eoy.ee) Sooräts: II kategooria kaitsealune liik. Umbes haki suurune kakk, tiheda musta kirjaga ja ookerkollase sulestikuga. Sulgkõrvu asendavad nõrgad sulgkühmud, mida kergitab ärevuses. Esinevalt kõrvukast rätsust on tal lühem saba ning kõikuv lend. Mängul laksutab tiibadega, hääl köhiv "käv..käv..käv..". Aktiivne nii öösel kui päeval. Üldpikkus 37 cm. Sooräts on meil väiksearvuline haudelind, läbirändel sage. Elab rabadel, soodel, randniitudel, luhtadel. Esineb pesitsejana ka Saaremaa ümbruse ja Väinamere väikestel meresaartel nind laidudel, arvatavasti pesitseb vähesel arvul ka Soome lahe saartel. (T. Randla, 1976) talle ette satuvad. Eestis Eesti koguarvukus on ainult 20-100 paari.(eoy.ee) Värbkakk - meie väikseim kakuline: III kategooria kaitsealune liik. Sulestik põhiliselt hall, alapool peaaegu valge, tumedate triipudega. Kõige aktiivsemini tegutseb õhtul hilja. Aktiivne ka päeval. Vibutab sabaga