Keskaja relvad
pärinevad 5.-7. sajandist ja leitud kalmetest) pikk raud detail keskel laiend ja lainedil koonus-
kuhik. Kuhik seest poolt on tühi ning sellel on käepide. Kui kilp kätte võtta siis käsi läheb
kuhiku sisse, et kilbi tasakaal/raskuskese oleks paigas. Teated puuduvad kuni 11. sajandini.
Kuulus vaip 11. saj lõpust näitab, et kasutusel oli 3 tüüpi.
Peamiselt mandlikujulised. Mitu kinnituskohta x-nahkrihmad ülemises otsas kinnitamaks
õlakaitseks, = randmekinnitus. Kui käsi neist kinnitustest läbi panna oli võimalik ka vasaku
käega hobust juhtida. Pikkuselt alumine ots ulatus üle põlve, kaitsmaks löökide eest mida
jalgadesse üritati anda.
12. sajandil kilbi kuju pisut muutub: kolmnurksem ja pisut kooldus/kumeram. Kui arvesse
võtta, et kilbid olid puidust ~2 cm paksused, pidi koolutamiseks kasutama õhukest plekki,
tugevdamaks kilbi servi. 13. saj. uus muutus: kilbi ülemine osa muututub sirgeks. Kui pealt