Eeste talutoit
Suupäraseks leivakõrvaseks peeti
soolast kala ja liha. Kala saadi merest ja maa siseveekogudest, liha omakasvatatud koduloomadest.
Peeti sigu, veiseid, lambaid ja kitsi. Saarlased ja randlased said tugevat leivakõrvast ka hülgelihast.
Kindlasti oli eesti talurahva toidus varasematel sajanditel kodumetsadest püütud loomadel ja
lindudel palju suurem osatähtsus kui möödunud sajandi lõpupoolest alates.
XIX sajandi teisel poolel lahutas arenev tööjaotus endisest järsemalt põllumehi randlastest-
kaluritest. Käesoleva sajandi 40-ndate aastateni käisid talumehed randades endale kala vahetamas
vilja, villa, Saaremaal vahel ka õlle vastu, hiljem raha eest ostmas. Headel saagiaegadel käisid
kalamehed ise laatadel ja külades kalu pakkumas. Mere- ja järvedeäärne rannarahvas sai värsket
kala püügihooaegadel, sisemaa rahvas vanemal ajal 2-3 korda aastas, siis, kui rannast käidi
kalatagavara toomas.