Ookeanis elavad imetajad
meres või siis viigri alamliikidena Laadoga ja Saima järves, mis kunagi on olnud
Läänemere lahesopid. Viigerhülge toidueelistused määrab põhimõte - vähese vaevaga
ruttu priskeks. Peatoiduseks on seega kergelt tabatav parvekala või siis rammusad
väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine nõuab vähe pingutusi. Arvuka,
küllaltki kergesti tabatava ja rasvase loomana pakkusid hülged muistsetele küttidele
piisavalt materjali, et toita ja katta toonaseid randlasi ning kütta nende koldeid..
Parematel aastatel toodi Läänemerest kuni kolmkümmend tuhat hüljest, kelle seas oli
nii halle kui viigreid, olenevalt sellest, kus vaprad kütid käisid. Viimase sajandiga on
Läänemere mitmesaja tuhande pealine viigrikari hääbunud mõne tuhande loomani.
Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla
võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged võiks öelda et kaheteistkümnendal
tunnil
annaabi.ee 
