Matsalu laht ja selle ümbrus
luha kohal (Miilmets, 1981).
Eesti taimkatte klassifikatsiooni järgi levib minu valitud alal saliinse rannikuniidu
kasvukohatüüp. Seda sellepärast, et mullad, mis seal levivad on peamiselt ranniku-gleimullad
(Gr1) ja sooldunud turvastunud mullad (ArG1).
Rannaniitude taimestik on erineva tekkega. peaaegu kogu rannajoone ulatuses on ranniku
soolases osas ülekaalus värvirikka randastri - rand - õisluha kooslus, teisi liike esindavad
rannikas, rand-teeleht, meri-nadahein, randkamaras. Rannaniitude iseloomulikumaid ja
levinuimaid taimi on tuderluga. Teistest taimeliikidest esineb rannikat, valget kasteheina,
punast aruheina ja mustjat rebasesaba (Miilmets, 1981). Rannaniitudel levivad veel
taimekooslustest: Soomusalsi kooslus, Rand - sõlmheina kooslus, merihumuri - liiv-
vareskaera kooslus, rand-ogamaltsa - liiv-merisinepi kooslus, hariliku soolarahu kooslus,
lünktarna kooslus. Esinevad ka mõned suprasaliinse rannikuniidu kavukohatüübi kooslused
annaabi.ee 
