Tiit Lauk humanitaar
mainita, saame vaid järeldada, et džäss on siingi saavutamas populaarsust – muidu ju poleks
mõtet seda rahvapeo reklaamis eraldi rõhutada. Seda muljet kinnitab ka Johannes Jürisson,
kes on kirjutanud: “Igal kolmapäeval esines džässorkester R. Michaeli 101 juhatusel” (Jürisson
1982: 21).
Tartu džässielu mitmekesisusele viitavad 6. ja 9. augustil Postimehes ilmunud kaks lühikest
reklaamteksti, kus tutvustatakse omapärase nimega vokaalansamblit Ramola, mis on artikli
andmetel “jazzlaulukvartett, esimene Eestis”. Samast kollektiivist on Postimehes juttu ka
aasta hiljem. Nimelt kutsutakse 6. juuli 1934. aasta lehes samaks õhtuks taas Vanemuise aeda
jazz-kvartett Ramola kontserdile: “Kuna meil on vähe selliseid eriliselt koolitatud vokaal-
kvartette, on Ramola esinemine eriliseks vahelduseks muusikasõpradele. Heaks tunnustuseks
kvarteti võimetele on ta edukas esinemine meie parimates suvituskohtades: Pärnus ja Narva-
annaabi.ee 
