Karjatamise mõju taimekooslusele
rohukasvu intensiivsust. Suve esimesel poolel võib rohu madalamaks karjatada, sest siis
kasvab rohi kiiresti. Sügisel on rohukasv aeglane ja siis ei tohi liiga madalaks karjatada.
Normaalne karjatamiskõrgus sõltub rohukamara tüübist, olles pealiskõrreliste-rohkel 5-6 cm
ja aluskõrreliste karjamaal 4-5 cm. Pärast karjatamist sügisel eo tohi liiga palju rohtu talve alla
jätta. Sobivaim on ühtlane mõõdukas karjatamine. Kui seda pole võimalik teha ja karjamaal
on rohkesti rammutukkasid, siis tuleb sügisel niita (Older 2007).
4. Karjatamise mõju
Luhad
Lamminiidud on enamasti olnud kasutusel heinamaadena ning ainult kuivemaid ja küladele
lähemal asunud lammialasid on ka karjatatud. Algselt mõjutaski luhaniitude kujunemist kõige
tugevamalt karjatamine: tõenäoliselt aeti kariloomi luhtadele juba 30004000 aastat tagasi.
Loomad mõjutasid siinse koosluse arengut taimi valikuliselt süües vähemsöödavad liigid
annaabi.ee 
