"Valgekihv" Jack London
Ainuke
mure oli see, et Collie ikka alati ründas Valgekihva, see ei aindnud talle südamrahu.
Valgekihv pidi veel õppima hulga seadusi.Ta ei tohtinud hoovipeal olevaid kanu süüa,
ka kassi teeääres pidi ta rahule jätma.Kõik küülikud puurides ja haned hoovipeal
samuti.Aga ta õppis et loomad, kes tulevad metsast ning ei kuulu kellelegi, on saak.
Kuud tulid ja läksid.Lõunamaal oli toitu külluses ja teha polnud midagi ning Valgekihv
elas rammusana, jõukana ja õnnelikuna.Kuid ikka erines ta teistest koertest.Ta tundis
seadust paremini kui koerad, kes muus elu polnud elanud.
Isandale meeldis ratsutada ning Valgekihv jooksis alati hobuse kõrval kaasa.Kui ühel
päeval kukkus hobune ja kukkus Scott ja ta jalaluu murdus.Scott näitas näpuga kodu
poole ja ütles Valgekihvale:"Mine!Mine koju ja kutsu nad siia!" Valgekihv läks ja vaatas
vahepeal kahtleva pilguga tagasi.Kodus ta hakkas pernaist kleidist sikutama ja ta sai kohe