Eesti muinaslinnus Varbola
said linnuseni liikuda.
Masin liikus puust rullidel või ratastel ning seda liigutati vintside või masinas olevate sõdalaste
poolt. Masina konstruktsioon pidi olema tugev, kuna pidi kannatama müüridelt heidetavaid kive.
Tule kaitseks kaeti "loom" sõnniku, märja rohu ja nahkadega.
Seadeldise sai varustada ka müürimurdjaga (taraan), mida kutsuti "jääraks" - sõjamasina rajajad
said selleks inspiratsiooni jäärade paaritusvõitlusest. Raud-, kivi- või puupeaga rammnuiasid ehk
"oinapäid" löödi rütmiliselt vastu piiret või värvavat selle purunemiseni.
Varbola Vahvad Vennad taastasid "kassi ja oina" 2002. augustis. Ehitus kestis viis päeva. Masina
rajamist toetas Riigimetsa Majandamise Keskus ja Kultuurkapital. Tugev palkehitis asub kolmel
puuratastega sillal ning on kaetud toorete metsloomanahkadega. Ehitis on varustatud kahe
graniidist otstega oinapeaga.
Katapult
annaabi.ee 
