VANA RIIK-PÜRAMIIDIDE AJASTU Vaaraode ainuvõimu suurenemisega ei rahuldanud neid enam madal ja pealt lame mastaba. Nüüd hakati ehitise maapealseid osi kõrgusesse suunama ja sellest kujunes välja astmikpüramiid. Esimene suur astmikpüramiid rajati u 2750 a e.Kr. ( külje pikkus 125m ja kõrgus 62m). Hauakambreid oli selles püramiidis kokku üksteist ja nad kõik olid kaevatud püramiidid alla sügavale maapõue. Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Astmikpüramiidi astmete täitmise järel saadi kallakpüramiid (tipust veidi längus, mitte nii kõrge, kui tavaline püramiid) ja alles seejärel suudeti ehitada tõeline püramiid. Püramiidi aluseks oli ruut, kõik neli külge olid võrdse pikkusega. Töölised ehitasid kõigepealt sisemuse ja siis pandi mööda
nimestikus asub ta esimesel kohal. Kui välja arvata Hiina müür, on Cheopsi püramiid suurim ehitis, mis inimene läbi aegade rajanud on. Püramiidi kõrgs on 146,6 meetrit, seega sama kõrge kui 50- korruseline pilvelõhkuja. Maailma viis suuremat kirikut- Peetri kirik Roomas, Pauli kirik Maini-äärses Frankfurdis, Westminister Abbey Londonis ning Firenze ja Milano toomkirik mahuksid korraga selle põhjale, mille pindala on 230 x 230 meetrit. Püramiidis kasutatud kivimihulgast piisanuks kõigi eemisel aastatuhandel Saksamaal rajatud kirikute ehitamiseks. Püramiidi ehitamine: Noor vaarao Cheops andis käsu püramidi ehitamise alustamiseks kohe pärast oma isa Snofru surma. Nagu kõik eelkäjad kuningas Dzoserist alates, tahtis ka Cheops saada maetud eelmisest veelgi suuremasse, ilusamasse ja toredamasse püramiidi. Püramid koosneb kahest miljonist lubjakivi plokist, ent enne, kui Niiluse idakalda kivimurrust toodi kohale esimene
annaabi.ee 
