Madakaskar
mässu liidrid saadeti eksiili (maalt välja - pagulusse).
Rahvuslus ja sõltumatus (pilt)
1958 aastal Madagaskarlased hääletasid referendumi, et saada autonoomseks e.
iseseisvaks vabariigiks Prantsuse ülemere rahvaste seas. Esimeseks presidendiks sai
Philibert Tsiranana, kes andis Prantslastele loa jätkata kontrolli kaubanduse ja tööstuse
üle. Tsirana sunniti tagasi astuma 1972 ning presidendiks sai maavägede ülem Gabriel
Ramantsoa.
Sotsialist Ramantsoa sõbrunes Hiina ja Nõukogude Liiduga, sulges Prantsuse
sõjaväebaasid ning ühendas põllumajandustootmise süsteemi, mis põhjustas Prantsuse
põllumeeste väljarände. Majandus sööstis aga alla ning Ramantsoa oli sunnitud tagasi
astuma. Tema järeltulija, Richard Ratsimandrava kestis vaid ühe nädala enne kui ta tapeti
mässumeelsete sõjaväe ohvitseride poolt. Kes omakorda pea koheselt tõrjuti Ramantsoa
pooldajate poolt ning uus valitsus tuli võimule kelle juhiks oli Didier Ratsiraka
annaabi.ee 
