aastal ja Audi 50 1974. aastal. 10. märtsil 1969 sõlmisid Auto Union GmbH, SNU Motorenwerke AG ja Volkswagenwerke AG lepingu, mille tulemusel Audi ja NSU liideti üheks firmaks, nimega Audi NSU Auto Union. Firma suuromanikuks sai 59,9%-ga Volkswagen ning peakorter jäi Ingolstadti. Maailmakuulsaks sai Audi 1980. aastal, kui Genfi autonäitusel tegi debüüdi esimene quattro nelikveoga seeriatootmisse läinud sõiduauto. See masin sai aluseks nii suurele hulgale edukatele ralliautodele kui ka tänastele nelikveoga Audi mudelitele. 1985. aastal muudeti firma nime ja sellega sündis Audi AG, kellele allusid Quattro GmbH ja Audi Sport iseseisvate ettevõtetena keskendudes erimudelite toodangule ja autospordile. 1990de alguses esitleti uusi mudeleid, mis olid kõik juba 80ndatel kasutusele võetud kõrgekvaliteetsete uuendustega. Kasutatud Audid olid kõige roostevabamad autod turul. Audi kui märgi kvaliteeti oli lihtne veel paremaks
Aktiivseteks süsteemideks on sõidukile ehitatud toruraamistik või muu struktuuri tugevdav meetod. Passiivseks süsteemiks on andurite ja täiturite poolt juhitud automaatne süsteem, mis aktiveerub alles vajadusel. [4] 1.1. Aktiivsed süsteemid Aktiivseid süsteeme kasutatakse üldiselt traktroritel ja muudel sõidukitel, mis töötavad ebatasastes teingimustes, kus on võimalik sõiduki ülekatuse rullumine. Eriti levinud on kaevandustes töötavatel sõidukitel. Ralliautodele ja muudele ekstreemsõidukitele paigaldatakse üldjuhul sisse toruraamist puur, mis töötab nii ROPS süsteemina, kui ka mõningatel juhtudel kokkupõrke korral sõitjateruumi kaitsena. [1] . Sele 1. Aktiivne ROPS [1] 4 1.2. Passiivne ROPS süsteem