Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941
alusel antaks presidendile suured volitused. Vapside liikumise poolt rahvaalgatuse korras
esitatud uue põhiseaduse eelnõu sai 1933. aasta rahvahääletusel 2/3 häältest. Uus põhiseadus
jõustus 24. jaanuaril 1934. Et vältida vapside kandidaadi arvatavat võitu lähenevatel presi-
dendivalimistel, kuulutas riigivanem (peaminister) Konstantin Päts 12. märtsil 1934. aastal
riigis välja erakorralise seisukorra ja kutsus Vabadussõja-aegse Eesti sõjavägede juhi kind-
ralleitnant Johan Laidoneri sõjavägede ülemjuhatajaks. Vapside organisatsioonid suleti ja
nende juhid vangistati. Vapside liikmed ja nende pooldajad kõrvaldati riigiteenistusest, sõja-
4
väest ja kohalikest omavalitsustest. Põhiseaduse kohaselt oli parlament – Riigikogu – alaline
asutus, seepärast saatis valitsus selle 2. oktoobril 1934. aastal laiali, kuid jättis niinimetatud
vaikivasse olekusse: uusi valimisi ei korraldatud